Sõltumatu kultuuriklubi nagu Heldeke! juhtimine nõuab suurt kirge, kuid selle energia laiendamine ülelinnaliseks festivaliks eeldab täielikku pühendumist. Intervjuus Arashk Azizile, mis ilmus algselt platvormil Tunitemusic,tõmbas Heldeke! oma Dan le Man eesriide sellelt, mida Tallinn Fringe Festivali elushoidmine tegelikult nõuab. Alates Heldeke! tegevusvõimekuse rakendamisest kuni Eesti kultuurimaastiku jäikade, sageli valestimõistetud rahastusstruktuuride vahel navigeerimiseni, rääkis Dan avameelselt sõltumatu teatri, komöödia ja kabaree ülalpidamise logistilistest ja finantsilistest reaalsustest.

Allpool on väljavõte intervjuust, mis keskendub festivali korralduslikule poolele ja ellujäämisele.
Arashk: Tihti arvatakse, et „avatud ligipääs“ (open-access) tähendab kvaliteedikontrolli puudumist. Kas sa selgitaksid, kuidas kureerimine Fringe'i ökosüsteemis läbi toimumiskohtade ja produtsentide tegelikult toimib?
Dan: Oluline on meeles pidada, et kuigi festival tervikuna ei ole kureeritud, on igal konkreetsel toimumiskohal oma valikuprotsess. Kui keegi ikka üldse ei tea, mida ta teeb, on tal praktiliselt võimatu leida lava ja kutsuda publikut. Teisisõnu – Fringe on kureeritud lihtsalt teisel tasandil. Ühe inimese või peameeskonna asemel teevad valikuid paljud erinevad tiimid (toimumiskohad ja produtsendid). See annab artistidele palju laiemad võimalused ning publikule tunduvalt kirevama ja mitmekesisema valiku etendusi ja sündmusi.ience.
Arashk: Kust tuleb raha, et käivitada kuu aega kestvat ülelinnalist festivali? Kas teil on toetajaid siseriiklikult või väljastpoolt?
Dan: Tallinn Fringe'i rahastatakse peamiselt minu isiklikest vahenditest, minu esinemiste ja õhtujuhtimiste tuludest, minu ajast ning minu enda kultuuriklubi Heldeke! tegevusvõimekusest. Mina isiklikult ei ole Fringe'i juhtimise eest 10 aasta jooksul palka saanud. Meil puudub siiani riiklik baasrahastus. Me taotleme toetusi projektipõhiselt iga festivali jaoks eraldi. Meie eesmärk on saavutada kindel tegevustoetus 5 aastaks, et saaksime suunata ressursid festivali elluviimisele. Tänaseks on festival kasvanud nii suureks, et seda ei saa enam hallata puhtalt vabatahtlike baasil. Samuti on see liiga suur, et suudaksin seda isikliku rahaga tagada.
Arashk: Mida sa teed selleks, et Eesti kultuurifondid ja otsustajad mõistaksid teie väärtust siinsel kunsti- ja kultuurimaastikul?
Dan: See ongi olnud viimase 10 aasta põhitöö. Olemasolevad süsteemid vajavad ümbertegemist, mis võtab tohutult aega, sest sageli pole meil isegi võimalust toetust taotleda – programmid lihtsalt ei sobi kokku Fringe'i avatud mudeliga. Mul on väga hea meel, et sel aastal viime Eesti kultuurivaldkonna otsustajate ja esindajate delegatsiooni kaheks päevaks Edinburghi Fringe'ile. Eesmärk on näha ja kohtuda inimestega, kes juhivad maailma suurimat kunstifestivali, ning õppida ökosüsteemist, mis sellist suursündmust igal aastal toetab.
